Vastutus keskkonna ees


Hallhaigur

Grupile kuuluvad 3 kalafarmi Rootsis ja 6 kalafarmi Soomes ning kaks tootmisüksust Eestis Saaremaal ja Soomes Renkos. Nimetatud üksused avaldavad keskkonnale mõju. Säästvalt tegutseva ettevõttena oleme teadlikud meie globaalsest vastutusest loodusressursside ja kahjustamata keskkonna säilitamise ees, mistõttu püüame hoida meie tegevuste keskkonnamõjusid minimaalsetena ning vähendada veelgi enam oma ökoloogilist jalajälge võimalikult ökonoomse ressursside kasutamise kaudu. 

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-juhtimissüsteemi seaduse järgi on kalamajandus olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kalakasvanduste võimalik mõju loodusele seisneb kasvandustes tekkiva heitvee ja neis sisalduvate saasteainete (peamiselt lämmastik ja fosfor) levikus mere- ja järvevette ning seeläbi veekvaliteedi halvenemises. Veekvaliteedi halvenemine omakorda võib kahjustada elupaigatüüpe või lindude-loomade elukeskkonda. Saasteainete kontsentratsioon ja levik sõltub kasutatavast tootmistehnoloogiast, söödakogusest ning mere hoovustest, tuulesuunast jm keskkonnateguritest. Kalakasvanduse arendamisel on tegevusloaks vee-erikasutusluba, mis väljastatakse 7-10 aastaks. 

Tegeleme keskkonna mõjude vähendamisega keskkonnaametnike range järelvalve all. Tagame asukohtade tasandil kalatootmise ja -töötlemise kõigis põhietappides vajalike meetmete järgimise negatiivsete keskkonnamõjude maksimaalseks vähendamiseks. Lisaks aitame kaasa keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutusele võtmisega oma kalafarmides ja tootmisüksuste rajatistes. 

Lähtume oma investeeringutes kalakasvatuse vastava meetodi BAT (Best Available Technic) printsiipidest. 2015. aastal olid investeeringud Soome ja Rootsi kalakasvatuste seadmetesse kokku 0,4 miljonit eurot. Näiteks investeerisime Soomes asuvasse kalakasvatuse tapamaja heitvee puhastusseadmesse kuna seal esines probleeme lämmastikuga ning pärast puhastusseadme võimsuse tõstmist oli kõikide nõutud heitmete puhastusefektiivsus 96-100%. 

Seoses kalamarja ekspordiprojektiga Jaapanisse vajasime kalamarja töötlemisprotsessi jaoks rohkem magevett, mida hakati pöörd-osmoosiga tootma mereveest, et langetada koormust kohalikule puurkaevule. 

2014. septembris jõustusid Vaasa Kõrgema Tsiviilkohtu otsuse alusel kalakasvatuslubade koondamisotsused, mille tulemusel tegutseb Soomes alates 2015 aastast peale ühendamisprotsessi läbiviimist kuus eraldiseisvat kasvatust varasema kümne kasvatuskoha asemel, mis parandab ettevõtte efektiivsust ja vähendab koormust keskkonnale. Rahvusvahelise kalatoodete tootjana jätkame keskkonnamõjude vähendamiseks vajalike sammude astumist.